1

Beebide ja väikelaste ujutamine

Beebide ja väikelaste ujutamine

Beebide (kuni 2.a) ujutamine 

Pärast sündi on vesi beebidele kõige loomulikumaks keskkonnaks. Ujumine annab kogu eluks vajaliku liikuvuse ja vastupidavuse ning ühtlasi ka karastab. Vastsündinu harjub veega palju kiiremini kui mitmekuune laps. Imiku refleks hinge kinni hoida säilib 3.-6. elukuuni, hiljem tuleb seda talle uuesti õpetama hakata. 
Ujutamine mõjub imikule rahustavalt, lõdvestab väikeseid lihaseid, annab palju häid emotsioone ja muudab edasise ujuma õppimise lihtsamaks. Beebide tunnis õpetatakse lapsevanemale põhilisemad võtted kuidas oma last vees liikuma õpetada. Lapsevanemaga koos, treeneri juhendamisel, õpib imik liikuma vees selili, kõhuli, sukelduma, hõljuma (vee peal püsima), vette hüppama jne.

Lisaks oskustele vees hakkama saada, tasub kindlasti mainida ka kommunikatiivset aspekti. Võib-olla on lapse esimene sõber leitud just ujumistunnist?! Ujumistund toimub vabas õhkkonnas, läbi mängu, arvestades erinevate laste individuaalset arengustaadiumit ja oskusi. 

Selleks, et kõik beebid ja nende vanemad saaksid maksimaalselt treeningut nautida, on neljapäevasesse beebide ujutamise treeningusse oodatud eelkõige beebid vanuses kuni 9 elukuud (kaasa arvatud) ja teisipäevasesse beebide ujutamise treeningusse beebid alates 10. elukuust.

Väikelaste (2 - 4a.) ujumine

Väikelaste ujumistundi ootame lapsi vanuses 2-4 eluaastat koos vanemaga. Tunni eesmärgiks on suurendada lapse iseseisvust vees ning läbi mänguliste tegevuste õppida veepinnal hõljuma, nägu vette kastma, vette hingama, sukelduma, basseinist turvaliselt välja ronima ja vette hüppama. Tunnis tutvume erinevate ujumise abivahenditega ning saame selgeks ka peamised veeohutuse põhimõtted. Lapsevanema roll tunnis on last julgustada, tehes harjutusi koos lapsega ning aidata teda nii palju kui vajalik, kuid samas nii vähe kui võimalik. Lapsed õpivad kõige paremini läbi mängu ja läbi vahetu kogemuse, seega regulaarne tunnis osalemine tagab parima tulemuse lapse iseseisvumisel vees.